Autoriõiguste seaduste reform

 Järgnevas blogipostituses kirjeldan ning annan oma hinnangu Rick Folkvinge'i ja Christian Enströmi 2012. aastal avaldatud raamatu "The Case for Copyright Reform" teises peatükis, "A Constructive Proposal For Copyright Reform", väljatoodud kuuele ettepanekule, mida võiks rakendada meie praegustes autoriõiguste seadustes. Raamatu eesmärk pole mitte autoriõiguste kaotamine, vaid just uuendamine ja järgnevad kuus ettepanekut kirjeldavad neid:

1. Moraalne autoriõigus on autoril - Esimest punkti ei saaks lugeda just ettepanekuks ega uuenduseks, vaid selles on rõhutatud juba olemasolevat punkti seadustes, mis ütleb, et autoril on moraalne õigus kutsuda ja tunnistada end enda töö autoriks. Mitte kellelgi teisel ei ole seda õigust. Need, kes valelikult väidavad ennast olevat töö autor ja pole seda tegelikult, rikuvad seadust. Nõustun 100%, mitte keegi ei tohiks nautida teise inimese töö vilju. Kõik peavad ise enda edu välja teenima ja mitte minema lihtsama vastupanu teed.

2. Tasuta mittekommertsiaalne jagamine - Järgmine punkt kirjeldab seda, et kui 20 aastast tagasi inimesed ei puutunud väga kokku autoriõiguste teemadega, nad võisid vabalt tegutseda ja ei pidanud kartma, et nad rikuvad autoriõiguse seadusi, nt kopeerides luuletuse ja saates selle oma sõbrale, siis tänapäeval on autoriõiguste seadused väga karmiks muutunud ja tavainimesed peavad hoolikalt jälgima, mida nad teevad, et mitte rikkuda seadusi. Autorid soovivad, et kehtestataks endine kord, kus piirangud on peal ainult kommertsiaalsel jagamisel, kus võib olla mängus kasumi teenimine ning mina nõustun sellega. Tavainimestel ei ole motiiviks teenida kasumit, kui nad nt laevad alla filmi keelatud kohast. Põhjus on tavaliselt siiski meelelahutuslik või hariduslik.

3. Auturiõiguste aegumine 20 aasta jooksul - Praegused õigused kehtivad terve autori eluea ja veel 70 aastat peale autori surma. See aeg on liiga pikk ning investorid ei ole huvitatud investeerimisest nii pika aja peale. Ettepanek on lühendada seda 20 aasta peale pärast töö avaldamist. Minu jällegi nõustun. See võib-olla meelitab rohkem investoreid töösse investeerima ja kasu saavad lõpuks kõik osapooled.

4. Õiguste registreerimine - Järgnevaga tehakse ettepanek autoritel registreerida oma töö 5 aastat pärast töö avaldamist avalike õiguste andmebaasi, mis oleks kõikidele ligipääsetav. See oleks lahendus probleemile, mis leiab praegu aset, kus töö autorit pole teada, luba töö kasutamiseks pole võimalik seega saada ja tööd ei saagi kasutada. Olen kahe käega selle poolt ning mõtlen, et miks ei võiks seda teha tegelikult kohe, nii kui töö avaldatakse ja antakse kaasa autoriõigus. Milleks oodata 5 aastat ja alles siis teha seda. Autor võiks kohe oma tööd avaldades ka selle otsuse ära teha ja end andmebaasi registreerida.

5. Muusikas ja audiomaailmas varasema loomingujupi taaskasutamise võimalus - Selles punktis tehakse ettepanek tekitada ka muusikas ja audiovisuaalses maailmas nö tsiteerimise ehk teoses juppide taaskasutamise võimalus nagu meil on see võimalik tekstis. Minu arust on see idee tore. Kindlasti peaks jupi autor olema mainitud uues loomingus ning reeglid selle tegemiseks peaksid olema väga konkreetsed ja hästi ära kirjeldatud, et ära hoida igasuguseid plagiaadi süüdistusi. Kui reeglid on segased ja mitmeti mõistetavad, siis se võib pigem kahju tuua kui kasu. 

6. Keeld DRM-ile - Viimane punkt teeb ettepaneku keelustada DRM-i erinevaid tehnoloogiaid, mis kõik üritavad piirata inimeste võimalusi seaduslikult kopeerida ja kasutada teoseid. Olen nõus sellega. Inimesed leiavad ikka võimalusi, kuidas lõpuks soovitud teos kätte saada.