IT-tudengi blogi

https://eu.landisgyr.com/better-tech/usability-is-a-key-element-of-user-experience "The king of usability" - niimoodi on Internet Magazine kutsunud Jakob Nielseni, kes on sõnastanud viis kasutatavuse komponenti, mille abil ma kirjeldan ühte positiivset ja negatiivset näidet kasutatavusest veebis. Üleval olevalt pildilt on näha need viis komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ning rahulolu. Positiivne näide - Smart-ID SK ID Solutionsi loodud autentimisvahend Smart-ID on digitaalne isikutuvastusvahend, mis lihtsustab e-keskkondadesse sisselogimist ja digiallkirjade andmist. Registreerimise protsess on lihtne ja käib kiiresti. Ka edaspidine kasutamine on äärmiselt mugav ning kasutajasõbralik ja isiklikult eelistan seda teistele digitaalsetele isikutunnistustele. Et seda oleks võimalik kasutada, tuleb nutitelefonis alla laadida selle rakendus ning konto registreerida ID-kaardi või Mobiil-ID abil. Registreerimise protsessi käigus luuakse endale PIN1 koo

Seekord analüüsin üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit kahe konkreetse projekti näitel.  Scrum https://medium.com/@simon.campbell15/successfully-implementing-and-scaling-agile-analytics-bd33191c3b33 Agiilseid tarkvara arenduse metoodikaid on mitmeid - Scrum, Kanban, XP, Lean jne. Scrum on maailmas levinuim agiilne arendusmetoodika. "Scrum" ja "Agile" on tihti kasutusel samatähenduslikult, kuid tegelikult need ei ole üks ja seesama asi. Agile on nimelt mõtteviis, kogum erinevaid metoodikaid ja tavasid, mis põhinevad "Agiilses manifestis" väljendatud tõekspidamistele ja väärtustele nagu näiteks koostöö, enesejuhtimine/enesekorraldus ja tiimide ristfunktsionaalsus. Scrum aga on agiilne tarkvara arendamise projektijuhtimise raamistik.   See metoodika kaasab kliendi arendusprotsessis ning selle põhimõte on lahendusele läheneda järk-järgult eesmärki kogu aeg täpsustades ja täiendades. Mayden on üks väike, kuid edukas Inglismaa ettevõte, mis tegeleb veebiraken

Eric S. Raymond on kirjutanud dokumendi nimega "How to become a hacker". Olles Jargon File'i toimetaja ja teiste tuntud dokumentide autor, sai ta palju küsimusi teemal, kuidas saada/õppida häkkeriks? Tol ajal (90ndatel) ei leidunud head materjali antud teema kohta ja nii ta otsustaski lõpuks kirjutada selle dokumendi, mida ma hakkan siin arvustama. Leian, et see materjal on väga kasulik, informatiivne ning huvitav. Iga alustav programmeerija võiks selle läbi lugeda, isegi kui pole soovi hakata häkkeriks. Inimene, kellel on aga see unistus häkkeriks saada, võiks see materjal olla küll kohustuslikuks lugemismaterjaliks. Sain palju häid soovitusi ning viiteid huvitavatele materjalidele, mida kavatsen läbi lugeda. Kui ma aus olen, siis minu arusaam häkkeritest oli enne seda materjali läbi lugedes teine. Ma tegelikult arvasin, et häkkerid on pahad inimesed, kes teevad palju pahandust ning nende tegevus on kuritegelik. Ühesõnaga, pidasin häkkereid kräkkeriteks. Autor teeb aga h

Selle nädala blogipostituses kirjeldan kahte tuntud IT-juhti ning määran nende juhtimisstiili enda arvamuse ja loetud materjalide põhjal. Juhtimisstiilid on jaotatud järgnevalt: juht, teavitaja/suhtleja, treener/juhendaja, mentor/õpetaja, arengumootor ning ülemus. Elon Musk Elon Musk Esimesena võtan vaatluse alla Elon Muski. Ta on mees, kes jõuab ja teeb palju. Ta ei juhi mitte ainult ühte firmat, vaid mitut. Tema juhtimise all on SpaceX ning Tesla ja lisaks on ta SolarCity esimees ja OpenAI kaasesimees. Juba oma kahekümnendates eluaastates sai ta multimiljonäriks, kui müüs maha oma start-up firma Zip2. Kui rääkida tema juhtimisstiilist, siis oli mul keeruline valida ühte ainsat. Ta sobiks esindama mitut juhtimisstiili ja mina liigitaksin ta eelkõige juhiks (leader). Elon Musk on väga innovaatiline ja ta on endale ning oma firmale seadnud väga kõrged eesmärgid. Ta teeb väga palju tööd oma unistuste nimel ning inspireerib oma alluvaid temaga üheskoos neid täide viima.  Ja täpselt sellep

Seekord kirjutan lühikese kokkuvõtliku iseloomustuse Eesti IT professionaalist. Minu arvates ei ole Eesti ja mõne muu riigi IT profil väga suurt vahet, kui üldse. Seega kirjeldan üleüldiselt IT-professionaali praegusel ajal. Millised on tema eeldused, omadused ja oskused läbi minu silmade 2020. aastal? Eeldused Alustan kõigepealt eelduste kirjeldamisest. Et kutsuda kedagi oma ala professionaaliks, siis minu arvates, peaks sellisel inimesel olema väga sügavad ja põhjalikud erialased teadmised oma valdkonnast, ta peaks olema selles pädev ning tal peaks olema arusaam IT valdkonnast tervikuna. Kõik see on saavutatav suure töö, vaeva ning ajaga. Professionaaliks ei saada üleöö. Samuti leian ma, et  professionaal on selline, kes ei tee ainult seda, mis on vaja ära teha, vaid ta astub sammu edasi ja uurib ja teeb rohkem kui vaja on. Tal peab olema oskus ja tahe pidevalt töötada enda kallal, et täiustada, täiendada ja arendada ennast. Niimoodi pidevalt vaeva nähes, saavutatakse professionaali

  Copyleft sümbol Tarkvarale on võimalik panna peale erinevaid litsentse. Tarkvara litsentsid võib jagada kaheks: omandvaraks ja avavaraks. Eristavaks faktoriks nende kahe vahel on see, kui palju vabadust kasutajale antakse. Autor saab valida ja otsustada, missugust litsentsi valida olenevalt tema eesmärkidest ja huvidest. Avavara litsentsid ehk vabad litsentsid sisaldavad endas edasikandumisklauslilt nimega copyleft. Copyleft võimaldab kasutajal lähtekoodi kasutada, kopeerida, muuta ja levitada, kuid seda nõudega, mis ütleb, et tuletatud kood peab olema vabalt kasutatav nagu on seda lähtekood. Vabad litsentsid on võimalik copylefti tugevuse alusel ära jagada nelja kategooriasse: Väga tugev Copyleft Väga tugeva Copylefti puhul peavad absoluutselt kõik juurde lisatud komponendid olema avaldatud, isegi need, mis on levitatud võrgu kaudu. Selle litsentsi esindajana võib välja tuua GNU AGPL, mis on GNU GPLi täiendus. Isegi siis, kui kasutaja kasutab tarkvara läbi veebibrauseri, peab lähtek