Arvustus: "How to become a hacker"

Eric S. Raymond on kirjutanud dokumendi nimega "How to become a hacker". Olles Jargon File'i toimetaja ja teiste tuntud dokumentide autor, sai ta palju küsimusi teemal, kuidas saada/õppida häkkeriks? Tol ajal (90ndatel) ei leidunud head materjali antud teema kohta ja nii ta otsustaski lõpuks kirjutada selle dokumendi, mida ma hakkan siin arvustama. Leian, et see materjal on väga kasulik, informatiivne ning huvitav. Iga alustav programmeerija võiks selle läbi lugeda, isegi kui pole soovi hakata häkkeriks. Inimene, kellel on aga see unistus häkkeriks saada, võiks see materjal olla küll kohustuslikuks lugemismaterjaliks. Sain palju häid soovitusi ning viiteid huvitavatele materjalidele, mida kavatsen läbi lugeda. Kui ma aus olen, siis minu arusaam häkkeritest oli enne seda materjali läbi lugedes teine. Ma tegelikult arvasin, et häkkerid on pahad inimesed, kes teevad palju pahandust ning nende tegevus on kuritegelik. Ühesõnaga, pidasin häkkereid kräkkeriteks. Autor teeb aga head tööd ja seletab kohe alguses lahti, kes on häkkerid ning kes on kräkkerid. Minu vale arusaam võiski tuleneda sellest, et ajakirjanduses kutsutakse kräkkereid häkkeriteks ja loomulikult ka see, et ma ise polnud vaevunud varem lähemalt uurida häkkerite maailma kohta.

Kui lugejatele on häkkerite ja kräkkerite erinevused selgeks tehtud, siis jätkab autor häkkerite suhtumise kirjeldamist erinevatesse asjadesse. Iga häkker peaks käituma täpselt nii, nagu on seal kirjeldatud, muidu sa ei ole päris häkker ja teised sind ei tunnista sellena. Väga tähtis on, et inimene usuks neisse asjadesse, sest see aitab õppida ja säilitada motivatsiooni ning ka käituda häkkerile vastavalt. Näiteks, kui sa tahad olla häkker, siis sulle peab meeldima probleeme lahendada. Häkkerid jagavad oma tööd teistega. See tähendab, et sa ei tohiks olla kitsi ning peaksid tehtud töid teistega jagama. Mina täitsa nõustun nende arusaamadega ehk mul võib olla lootus saada häkkeriks. Vaatame edasi, mida autor veel soovitab.

Edasi järgneb ülevaade oskustest, mis häkkeril peaksid kindasti olema. Raymond soovitab algajatel selgeks õppida Pythoni. Ta tegi hea ülevaate erinevatest vajalikest programmeerimiskeeltest ja jagas väga huvitavaid lehekülgi ning algajana programmeerimises vaatan nad kõik kindlasti läbi lähitulevikus. Ta toonitab, et igaüks, kes soovib häkkerina läbi lüüa, peaks õppima mõtlema programmeerimisprobleemidest üldiselt. Tase, kuhu peaks pürgima on see, kus uue keele õppimine võtab ainult mõne päeva aega. Ehk soovitus on õppida võimalikult palju erinevaid keeli. Teiseks, soovitab ta õppida kasutama mõnda avatud lähtekoodiga Unixitest. Võtsin selle näpunäite kõrva taha ja üritan operatsioonisüsteemiga lähemalt tuttavaks saada. Olen selles vallas täitsa võhik veel ning arvan, et tema soovitus on täitsa kasulik ka neile, kes häkkeriks ei taha pürgida. Võiks mingi arusaam ikkagi olla selles vallas. Veel võiks teha endale kodulehe, et selgeks saada HTML-is kirjutamine. Kuna ma antud dokumendist ikkagi päris hästi ei saanud aru, mida häkkerid päriselt teevad tööelus, siis jäi mul natuke arusaamatuks, miks HTML-i oskus on põhioskuste alla pandud. Oleks täitsa lahe, kui saaks töövarjuks minna professionaalse häkkeri juurde. Kõigele lisaks, tuleks korralikult ära õppida inglise keel. Sellega ma nõustun 100%. Inglise keel on väga vajalik IT-maailmas üleüldiselt. Progekeeled on kõik niikuinii inglisekeelsed. Oskuste koha pealt on mul veel väga palju areneda, kui ma tahaksin kunagi  häkkeriks saada.

Häkkerikultuuris on oluline saavutada hea staatus ja reputatsioon. Öeldakse, et enne sa häkkeriks ei saa, kui teised häkkerid sind nii ei kutsu. Austuse pälvimiseks peaksid sa kirjutama avatud lähtekoodiga tarkvara, aitama tarkvara testida ja siluda, avaldama kasulikku teavet, aitama hooldada infrastruktuuri ja teenima häkkerikultuuri. Minu arust on väga vinge, et staatus oleneb sellest, kui head on su töötulemused, mis näitab ära, kui loov mõtlemine sul on ja palju sa oled valmis pühendama oma aega sellele. Vastukaaluks sellele, kuidas näiteks sotsiaalmeedias käib staatuse saamine. Seal on oluline väljanägemine ja domineerimine teiste üle (näiteks jälgijate ja meeldimiste kogus piltidel). Muuhulgas mainib autor ära, et enam ei pea häkker olemiseks olema nohik, vaid nüüd on võimalik ka oma elu elada, sest kultuur on tänapäeval märksa sõbralikum häkkerite suhtes. Autor soovitab lisaks erinevaid häkkimisega mitteseonduvaid tegevusi, mis on arendajate seas populaarsed ja mida häkkeriks pürglejad võiks hakata ka harrastama. Dokumentatsioon lõppeb väikese ajaloo osaga häkkimisest, avatud lähtekoodist ja vabast tarkvarast ning soovitustega, mida veel lisaks lugeda ning vastustega korduma kippuvatele küsimustele.

Kokkuvõtteks, antud tekst andis hea ülevaate selle kohta, kuidas saada häkkeriks ja mida selleks peab tegema ning minul pole mingeid vastuväiteid autorile. Leian, et kirjeldatud seisakud, arusaamad, soovitused ja oskused on põhjendatud ja vajalikud häkkerina hakkama saamiseks. Ma pole veel kindel, kas ma ise tahaksin häkkeriks kunagi saada. Arusaamadega ma nõustun, kuid oskuste koha pealt pean veel palju arenema ja õppima. Ma ei ole veel kindel, kas mul on piisavalt suur võimekus, et kõik need oskused selgeks saada (näiteks, kas ma kunagi saan programmeerimise nii selgeks), aga seda näitab aeg.