Infoühiskonna visioon 2020

-
Kõige enam realiseerunud eesmärk

2013. aastal vastu võetud Eesti infoühiskonna arengukavas 2020 on ära kirjeldatud IKT eesmärgid, mis peaksid olema täidetud 2020. aastaks. Käesoleva aastaga on lõpptähtaeg kätte jõudnud ning vaadates tagasi paika pandud eesmärkidele, siis minu arvates on kõige rohkem teostunud eesmärk, mis pakub virtuaalse residentsuse võimalust neile, kes ei ole Eesti kodanikud ega oma Eestis elukohta. Selle eesmärgi täideviimiseks käivitati 2014. aastal üpriski innovaatiline e-residentsuse programm, mis on esimene taoline programm maailmas ja on meid ka rahvusvaheliselt tuntuks teinud ja kaasa toonud tohutu suure positiivse meediakajastuse üle kogu maailma. Antud programmi kaudu on e-residendil võimalik internetis digiallkirjastada ning pääseda ligi riigi avalikele teenustele, nagu näiteks äriregister ja e-maksuamet, ning mis peamine, neil on võimalik asutada oma ettevõtte, mis ongi programmi peamine eesmärk. Niiviisi saame väliskodanikke siduda Eesti majandusega ja tuua meile lisa tulu. E-residentide arv praeguse seisuga on ületanud 70 000 piiri ning ettevõtteid on loodud üle 13 000. Seega, ma leian, et seda ettevõtmist võib lugeda edukaks, sest on rajatud edukaid ettevõtteid, me oleme suutnud oma head mainet levitada ning arvestades otseseid tulusid ja kulusid, siis me oleme majanduslikult pigem kasu saanud ehk projekt on end pigem ära tasunud.





Kõige vähem realiseerunud eesmärk
Minu silmades on kõige vähem realiseerinud eesmärk arendada eesti keelt digitaalses maailmas. See on küll elus ja seda on jätkuvalt edasi arendatud, aga see pole kindlasti veel nii heal tasemel, kui see  potentsiaalselt olla võiks. Eestikeelne keeletehnoloogia pole näiteks kaugeltki mitte veakindel, mille põhjuseks võib kindlasti arvata eesti keele keerukust ja see pole põimitud kõikidesse IT-süsteemidesse. Kõik igapäevased seadmed ja e-teenused pole eestikeelsed, näiteks Apple tehisintellekt Siriga ei saa rääkida eesti keeles ja Apple Watch nutikellasid ja muid Apple tooteid pole võimalik ümber seadistada inglise keelest eesti keelde. 


Kasutatud allikad:
https://digipro.geenius.ee/app/uploads/sites/12/2020/07/8efeaa9b41eaa6c1687f47b173828904.pdf
https://unicount.eu/et/e-residentsus/
https://unicount.eu/et/kas-e-residentsuse-programm-toimib/
https://e-resident.gov.ee/dashboard/
https://novaator.err.ee/688201/ekspert-eesti-keelt-valdava-tehisintellekti-loomist-ei-takista-miski

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarkvara arendus- ja ärimudel

-
Kujutis
Seekord analüüsin üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit kahe konkreetse projekti näitel.  Scrum https://medium.com/@simon.campbell15/successfully-implementing-and-scaling-agile-analytics-bd33191c3b33 Agiilseid tarkvara arenduse metoodikaid on mitmeid - Scrum, Kanban, XP, Lean jne. Scrum on maailmas levinuim agiilne arendusmetoodika. "Scrum" ja "Agile" on tihti kasutusel samatähenduslikult, kuid tegelikult need ei ole üks ja seesama asi. Agile on nimelt mõtteviis, kogum erinevaid metoodikaid ja tavasid, mis põhinevad "Agiilses manifestis" väljendatud tõekspidamistele ja väärtustele nagu näiteks koostöö, enesejuhtimine/enesekorraldus ja tiimide ristfunktsionaalsus. Scrum aga on agiilne tarkvara arendamise projektijuhtimise raamistik.   See metoodika kaasab kliendi arendusprotsessis ning selle põhimõte on lahendusele läheneda järk-järgult eesmärki kogu aeg täpsustades ja täiendades. Mayden on üks väike, kuid edukas Inglismaa ettevõte, mis tegeleb veebiraken
Lisateave

Kasutatavus veebis

-
Kujutis
https://eu.landisgyr.com/better-tech/usability-is-a-key-element-of-user-experience "The king of usability" - niimoodi on Internet Magazine kutsunud Jakob Nielseni, kes on sõnastanud viis kasutatavuse komponenti, mille abil ma kirjeldan ühte positiivset ja negatiivset näidet kasutatavusest veebis. Üleval olevalt pildilt on näha need viis komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ning rahulolu. Positiivne näide - Smart-ID SK ID Solutionsi loodud autentimisvahend Smart-ID on digitaalne isikutuvastusvahend, mis lihtsustab e-keskkondadesse sisselogimist ja digiallkirjade andmist. Registreerimise protsess on lihtne ja käib kiiresti. Ka edaspidine kasutamine on äärmiselt mugav ning kasutajasõbralik ja isiklikult eelistan seda teistele digitaalsetele isikutunnistustele. Et seda oleks võimalik kasutada, tuleb nutitelefonis alla laadida selle rakendus ning konto registreerida ID-kaardi või Mobiil-ID abil. Registreerimise protsessi käigus luuakse endale PIN1 koo
Lisateave

Tugilahendus - Braille SmartWatch

-
Kujutis
  Braille'i nutikell Dot Dot nutikell on võimas ja tõeliselt innovaatiline vahend pimedatele ja vaegnägijatele. Selle geniaalse idee peale tuli Eric Ju Yoon Kim, kui ta õppis Washingtoni ülikoolis ja nägi pimedat naist tohutult suurt Braille'i raamatut lugemas. See hetk ja temaga rääkimine inspireeris teda ja ta hakkas selle teema peale rohkem mõtlema ja arutama. Braille'i raamatud on suured ja seetõttu väga kallid ning vähem kui 1% raamatutest on tõlgitud Braille'i keelde. Olemasolevad Braille'i seadmed olid tol ajal suured ja kallid ja väga suur hulk inimesi loobusid selle tõttu Braille'i keele õppimisest. 2014. aastal moodustas Eric tiimi ja hakati välja töötama esimest Braille'i keelset nutikella. Loodud start-up on olnud väga edukas ja mitmete auhindadega pärjatud. Valmis saadi nutika kellaga, millelt nägemispuudega inimesed saavad iseseisvalt ilma kõrvalise abita kellaaega ja kuupäeva kontrollida. See võimaldab telefoni saabunud teavitusi lugeda ning
Lisateave