IT-tudengi blogi

  Braille'i nutikell Dot Dot nutikell on võimas ja tõeliselt innovaatiline vahend pimedatele ja vaegnägijatele. Selle geniaalse idee peale tuli Eric Ju Yoon Kim, kui ta õppis Washingtoni ülikoolis ja nägi pimedat naist tohutult suurt Braille'i raamatut lugemas. See hetk ja temaga rääkimine inspireeris teda ja ta hakkas selle teema peale rohkem mõtlema ja arutama. Braille'i raamatud on suured ja seetõttu väga kallid ning vähem kui 1% raamatutest on tõlgitud Braille'i keelde. Olemasolevad Braille'i seadmed olid tol ajal suured ja kallid ja väga suur hulk inimesi loobusid selle tõttu Braille'i keele õppimisest. 2014. aastal moodustas Eric tiimi ja hakati välja töötama esimest Braille'i keelset nutikella. Loodud start-up on olnud väga edukas ja mitmete auhindadega pärjatud. Valmis saadi nutika kellaga, millelt nägemispuudega inimesed saavad iseseisvalt ilma kõrvalise abita kellaaega ja kuupäeva kontrollida. See võimaldab telefoni saabunud teavitusi lugeda ning ...

https://eu.landisgyr.com/better-tech/usability-is-a-key-element-of-user-experience "The king of usability" - niimoodi on Internet Magazine kutsunud Jakob Nielseni, kes on sõnastanud viis kasutatavuse komponenti, mille abil ma kirjeldan ühte positiivset ja negatiivset näidet kasutatavusest veebis. Üleval olevalt pildilt on näha need viis komponenti, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ning rahulolu. Positiivne näide - Smart-ID SK ID Solutionsi loodud autentimisvahend Smart-ID on digitaalne isikutuvastusvahend, mis lihtsustab e-keskkondadesse sisselogimist ja digiallkirjade andmist. Registreerimise protsess on lihtne ja käib kiiresti. Ka edaspidine kasutamine on äärmiselt mugav ning kasutajasõbralik ja isiklikult eelistan seda teistele digitaalsetele isikutunnistustele. Et seda oleks võimalik kasutada, tuleb nutitelefonis alla laadida selle rakendus ning konto registreerida ID-kaardi või Mobiil-ID abil. Registreerimise protsessi käigus luuakse endale PIN1 koo...

Seekord analüüsin üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit kahe konkreetse projekti näitel.  Scrum https://medium.com/@simon.campbell15/successfully-implementing-and-scaling-agile-analytics-bd33191c3b33 Agiilseid tarkvara arenduse metoodikaid on mitmeid - Scrum, Kanban, XP, Lean jne. Scrum on maailmas levinuim agiilne arendusmetoodika. "Scrum" ja "Agile" on tihti kasutusel samatähenduslikult, kuid tegelikult need ei ole üks ja seesama asi. Agile on nimelt mõtteviis, kogum erinevaid metoodikaid ja tavasid, mis põhinevad "Agiilses manifestis" väljendatud tõekspidamistele ja väärtustele nagu näiteks koostöö, enesejuhtimine/enesekorraldus ja tiimide ristfunktsionaalsus. Scrum aga on agiilne tarkvara arendamise projektijuhtimise raamistik.   See metoodika kaasab kliendi arendusprotsessis ning selle põhimõte on lahendusele läheneda järk-järgult eesmärki kogu aeg täpsustades ja täiendades. Mayden on üks väike, kuid edukas Inglismaa ettevõte, mis tegeleb veebiraken...

Eric S. Raymond on kirjutanud dokumendi nimega "How to become a hacker". Olles Jargon File'i toimetaja ja teiste tuntud dokumentide autor, sai ta palju küsimusi teemal, kuidas saada/õppida häkkeriks? Tol ajal (90ndatel) ei leidunud head materjali antud teema kohta ja nii ta otsustaski lõpuks kirjutada selle dokumendi, mida ma hakkan siin arvustama. Leian, et see materjal on väga kasulik, informatiivne ning huvitav. Iga alustav programmeerija võiks selle läbi lugeda, isegi kui pole soovi hakata häkkeriks. Inimene, kellel on aga see unistus häkkeriks saada, võiks see materjal olla küll kohustuslikuks lugemismaterjaliks. Sain palju häid soovitusi ning viiteid huvitavatele materjalidele, mida kavatsen läbi lugeda. Kui ma aus olen, siis minu arusaam häkkeritest oli enne seda materjali läbi lugedes teine. Ma tegelikult arvasin, et häkkerid on pahad inimesed, kes teevad palju pahandust ning nende tegevus on kuritegelik. Ühesõnaga, pidasin häkkereid kräkkeriteks. Autor teeb aga h...

Selle nädala blogipostituses kirjeldan kahte tuntud IT-juhti ning määran nende juhtimisstiili enda arvamuse ja loetud materjalide põhjal. Juhtimisstiilid on jaotatud järgnevalt: juht, teavitaja/suhtleja, treener/juhendaja, mentor/õpetaja, arengumootor ning ülemus. Elon Musk Elon Musk Esimesena võtan vaatluse alla Elon Muski. Ta on mees, kes jõuab ja teeb palju. Ta ei juhi mitte ainult ühte firmat, vaid mitut. Tema juhtimise all on SpaceX ning Tesla ja lisaks on ta SolarCity esimees ja OpenAI kaasesimees. Juba oma kahekümnendates eluaastates sai ta multimiljonäriks, kui müüs maha oma start-up firma Zip2. Kui rääkida tema juhtimisstiilist, siis oli mul keeruline valida ühte ainsat. Ta sobiks esindama mitut juhtimisstiili ja mina liigitaksin ta eelkõige juhiks (leader). Elon Musk on väga innovaatiline ja ta on endale ning oma firmale seadnud väga kõrged eesmärgid. Ta teeb väga palju tööd oma unistuste nimel ning inspireerib oma alluvaid temaga üheskoos neid täide viima.  Ja täpselt se...

Seekord kirjutan lühikese kokkuvõtliku iseloomustuse Eesti IT professionaalist. Minu arvates ei ole Eesti ja mõne muu riigi IT profil väga suurt vahet, kui üldse. Seega kirjeldan üleüldiselt IT-professionaali praegusel ajal. Millised on tema eeldused, omadused ja oskused läbi minu silmade 2020. aastal? Eeldused Alustan kõigepealt eelduste kirjeldamisest. Et kutsuda kedagi oma ala professionaaliks, siis minu arvates, peaks sellisel inimesel olema väga sügavad ja põhjalikud erialased teadmised oma valdkonnast, ta peaks olema selles pädev ning tal peaks olema arusaam IT valdkonnast tervikuna. Kõik see on saavutatav suure töö, vaeva ning ajaga. Professionaaliks ei saada üleöö. Samuti leian ma, et  professionaal on selline, kes ei tee ainult seda, mis on vaja ära teha, vaid ta astub sammu edasi ja uurib ja teeb rohkem kui vaja on. Tal peab olema oskus ja tahe pidevalt töötada enda kallal, et täiustada, täiendada ja arendada ennast. Niimoodi pidevalt vaeva nähes, saavutatakse professiona...

  Copyleft sümbol Tarkvarale on võimalik panna peale erinevaid litsentse. Tarkvara litsentsid võib jagada kaheks: omandvaraks ja avavaraks. Eristavaks faktoriks nende kahe vahel on see, kui palju vabadust kasutajale antakse. Autor saab valida ja otsustada, missugust litsentsi valida olenevalt tema eesmärkidest ja huvidest. Avavara litsentsid ehk vabad litsentsid sisaldavad endas edasikandumisklauslilt nimega copyleft. Copyleft võimaldab kasutajal lähtekoodi kasutada, kopeerida, muuta ja levitada, kuid seda nõudega, mis ütleb, et tuletatud kood peab olema vabalt kasutatav nagu on seda lähtekood. Vabad litsentsid on võimalik copylefti tugevuse alusel ära jagada nelja kategooriasse: Väga tugev Copyleft Väga tugeva Copylefti puhul peavad absoluutselt kõik juurde lisatud komponendid olema avaldatud, isegi need, mis on levitatud võrgu kaudu. Selle litsentsi esindajana võib välja tuua GNU AGPL, mis on GNU GPLi täiendus. Isegi siis, kui kasutaja kasutab tarkvara läbi veebibrauseri, peab lä...

 Järgnevas blogipostituses kirjeldan ning annan oma hinnangu Rick Folkvinge 'i  ja Christian Enströmi 2012. aastal avaldatud raamatu "The Case for Copyright Reform" teises peatükis, "A Constructive Proposal For Copyright Reform", väljatoodud kuuele ettepanekule, mida võiks rakendada meie praegustes autoriõiguste seadustes. Raamatu eesmärk pole mitte autoriõiguste kaotamine, vaid just uuendamine ja järgnevad kuus ettepanekut kirjeldavad neid: 1. Moraalne autoriõigus on autoril - Esimest punkti ei saaks lugeda just ettepanekuks ega uuenduseks, vaid selles on rõhutatud juba olemasolevat punkti seadustes, mis ütleb, et autoril on moraalne õigus kutsuda ja tunnistada end enda töö autoriks. Mitte kellelgi teisel ei ole seda õigust. Need, kes valelikult väidavad ennast olevat töö autor ja pole seda tegelikult, rikuvad seadust. Nõustun 100%, mitte keegi ei tohiks nautida teise inimese töö vilju. Kõik peavad ise enda edu välja teenima ja mitte minema lihtsama vastupanu t...

Virginia Shea kirjeldas oma 1994ndal aastal avaldatud raamatus "Netiquette" võrgusuhtlemise 10 käsku. Julgen väita, et ma olen alati nendest reeglitest kinni pidanud. Seda enam, et ma ei ole eriti aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja ega tunne vajadust oma seisukohti ja arvamusi kommenteerida ja jagada avalikult kõikide teistega. Eelistan jälgida teiste tegevusi kõrvalt ja suhelda päriselus või privaatselt inimestega omavahel chättides. Virginia poolt kirjeldatud punktid tunduvad mulle kõik isenesestmõistetavad ja loogilised. Ma ei olnud varem isegi teadlik, et sellised reeglid on lausa kirja pandud, vaid võtsingi palju aastaid tagasi Internetis algajana esimesi samme astudes aluseks sellise hoiaku, et teen ainult neid asju netis, mille pärast poleks mul hiljem piinlik, kui need ka avalikuks tuleksid. Järgnevalt aga räägiksin lähemalt ühest reeglistikus olevast punktist, milleks on "Jaga oma teadmisi". Kuigi ma eriti ei armasta kommenteerida ega jagada oma arvamust Suur...

Kõige enam realiseerunud eesmärk 2013. aastal vastu võetud Eesti infoühiskonna arengukavas 2020 on ära kirjeldatud IKT eesmärgid, mis peaksid olema täidetud 2020. aastaks. Käesoleva aastaga on lõpptähtaeg kätte jõudnud ning vaadates tagasi paika pandud eesmärkidele, siis minu arvates on kõige rohkem teostunud eesmärk, mis pakub virtuaalse residentsuse võimalust neile, kes ei ole Eesti kodanikud ega oma Eestis elukohta. Selle eesmärgi täideviimiseks käivitati 2014. aastal üpriski innovaatiline e-residentsuse programm, mis on esimene taoline programm maailmas ja on meid ka rahvusvaheliselt tuntuks teinud ja kaasa toonud tohutu suure positiivse meediakajastuse üle kogu maailma. Antud programmi kaudu on e-residendil võimalik internetis digiallkirjastada ning pääseda ligi riigi avalikele teenustele, nagu näiteks äriregister ja e-maksuamet, ning mis peamine, neil on võimalik asutada oma ettevõtte, mis ongi programmi peamine eesmärk. Niiviisi saame väliskodanikke siduda Eesti majandusega ja t...

Massimeedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm ning osa meediast, mille vastuvõtjateks on suur hulk inimesi. Viimastel aastakümnetel on see tähelepanuväärselt muutunud ja hoogustunud seoses interneti tulekuga. Massimeedia koosneb erinevatest meediakanalitest nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon, raadio ja internet. Interneti üheks massimeediavahendiks on üks uue meedia komponentidest, milleks on ajaveeb ehk blogi.  Blogide ilmumisega tekkis tavainimesel võimalus oma isiklikku arvamust avaldada, selgitada oma arusaamu, väljendada oma seisukohti, infot jagada ja sõna kuuldavaks teha ülemaailmsel tasandil. Enne internetti oli info levitamise ja jagamise ning inimeste maailmaga kursis hoidmise ülesanne eelkõige ajakirjadel, ajalehtedel, raadiol või televisioonil. Nüüd me aga ei sõltu traditsioonilistest meediakanalitest nii palju, sest igaühel on võimalik olla nüüd ajakirjaniku rollis, sest blogimine võimaldab lihtsalt ja kiiresti oma ideid jagada igal ajal terve maailm...

Talkomatic Evolutsioon interneti kogukondadest Kõige esimene avalikkusele mõeldud internetipõhine jututuba, Talkomatic, loodi 1973. aasta sügisel kahe Illinois ülikooli tudengi ja Plato programmeerija, Doug Browni ja David Woolley, poolt. Talkomatic oli arvutiprogramm, mis oli kirjutatud Plato-süsteemis ja oli mõeldud Illinois ülikooli tudengitele.  Programm võimaldas kasutajatel rääkida grupis, kuid ühel jutukanalil (kanaleid oli kokku 6) oli võimalik ainult viiel aktiivsel kasutajal rääkida. Teised kasutajad ei saanud kirjutada, kuid võisid pealt vaadata. Teine faktor, mis piiras kasutajate arvu, oli ekraani suurus. Kui oli väike ekraan, siis mahtus ka vähem kasutajaid kanalile. Mis tegi aga asja huvitavaks ja muutis vestluse kogemuse rohkem elavamaks ja vahetuks, oli see, et kasutajate ekraanidele tekkisid sõnumid täht-tähe haaval, nagu kasutaja neid sisestas. Ei pidanud ootama, kuni kasutaja kirjutab oma teksti valmis ja saadab selle välja. Iga kasutaja jaoks oli väike aken mõ...

Samsung Galaxy Note 7 Põlema läinud Samsung Galaxy Note 7 2006. aastal tuli Samsung välja uue mudeliga Samsung Galaxy Note seerias - Samsung Galaxy Note 7. Uus toode oli paljulubav ja seda oodati põnevusega, kuid keegi ei osanud ette näha, mis juhtuma hakkab. Peagi hakkas septembri alguses ülemaailmselt tulema teadaandeid paljudest juhtumitest, kus telefonid ülekuumenesid, süttisid ning tekitasid kasutajatele kehavigastusi. Seejärel otsustati telefonid tagasi kutsuda ning need asendada uutega. Sama lugu kordus ikkagi ka "paremate" uute telefonidega ning oktoobris peatati ja lõpetati telefonide müük. Nende telefonide kasutamine keelati isegi lennukites.  Probleemide välja selgitamiseks ehitas Samsung eraldi uurimiskeskuse. Probleemide põhjustajateks olid nii uuel kui ka vanemal telefonil probleemid akude disainimis- ja tootmisprotsessis. Et sellist viga enam tulevikus kunagi ei juhtuks, töötati välja uus akude kontrollimise programm - igas tootmistegevuse protsessis kontrollit...